«Salakavaluses ja armastuses» ründab Schiller ägedalt absolutismi ja seisusevahesid, kõrgema seltskonna jõudeelust tulenevat moraalilagedust ja ta pillamishimu, mille rahuldajaks on rahvas - oma higi ja vere hinnaga. See on Schilleri ainuke draama, mille aine on võetud kaasaegsest tegelikkusest, rünnak ise aga, kuigi paatoslik, on sütitavalt jõuline ja julge nagu ei üheski teises autori lavateoses. Tolleaegne noorus suhtus sellesse kodanlikku kurbmängu vaimustusega ja teos sai peagi populaarseks. Meile ei paku ta huvi mitte ainult ajaloolisest aspektist. Kuni maailm veel paigutigi jaguneb kahte klassi - rikkad ja vaesed ehk valitsevad ja valitsetavad, jääb draama põhiliselt aktuaalseks, hoolimata mõnest igandlikust seisukohast, mis on tingitud omaaegseist usulistest eelarvamustest. Ennekõike aga köidab see lavateos kahe noore tragöödiana.