«End viinast üsna purjakile timminud seltskond jalutas lärmakalt mööda munakividest tänavat. Oma rangete käitumismaneeride poolest tuntud politseikapten Viiburg oli selga ajanud restorani «Grenouilles Malades» eest leitud kahepoolse reklaamtahvli ning teeskles nüüd, et on musketär. «Üks kõigi... ja kõik eest ära!», räuskas ta mulksudes ning oksendas võimsalt klubiesisele tänavasillutisele.»

See siin on vägagi hästi komponeeritud, igati terviklik ja pingestatud teos. Mängulusti ja koomiskilikkuse taga peituvad arhailised tungid ja ihad, inim- (või ka saia?) käitumist käivitavad motiivid on elulised, täpsed ja väga hästi tabatud. Teose fantasmagooriline, seesamiseemnete ja nonparellidega palistatud glükeemiline kokteil tipneb Apokaküpsisega ja võib lugeja suu üllatusest sõõrikusarnaseks muuta.