Nii nagu enamus juhte ihkab luua toimivaid süsteeme, soovib enamus meist end neis teostada. Miks ei suudeta siis selliseid, koostööle orienteeritud organisatsioone alal hoida? Probleem ei ole mitte motivatsioonis, vaid eestvedamise, meeskonnatöö ja suhtlemisoskuse aegunud määratluses, leiab organisatsiooniarenduse professor Gervase R. Bushe raamatus «Selge eestvedamine».
Ta väidab, et meie ettekujutus inimeste ja meeskondade juhtimisest hoiab meid jätkuvalt minevikus kinni. Oleme küll loonud uusi imelisi organisatsioonivorme, kuid püüame neid ikka vanal, muutumatul viisil juhtida.
Inimeste suhtlemine põhineb suuresti lugudel, mida nad on üksteise kohta välja mõelnud. Otseloomulikult ilma et oleks neid asjaosalistega arutanud. Bushe nimetab sedalaadi olukorda «suhtlemishäguks». See mõjub laastavalt koostööle – aegamööda muutub inimestevaheline hägu toksiliseks kuniks ühel hetkel suhted katkevad. Et töö saaks siiski tehtud, pole seni koostööl põhinenud organisatsioonidel muud pääsu, kui naasta «käsi ja kontrolli» juurde.
Selge eestvedamise kontseptsiooni kohaselt määravad tahe ja võime hägu hajutada igasuguse suhte pikkuse ning kvaliteedi. Kui partnerite võimupositsioon on erinev, seab selgusele raamid just juhi valmidus asjadest rääkida. Rohkem oma tegude kui sõnadega määravad nad ära hägu taseme, mis kas varjutab süsteemi või mitte.
Bushe ühendab meisterlikult teooria ja praktika, rohked näited ja harjutused on vaid kirsiks tordil. Oma analüüsis astub ta sammu kaugemale ja uurib, mis toimub problemaatilistes suhetes ning mis on tegelikult oluline selleks, et olla kompetentne partner.
Eksivad need, kes arvavad, et selge eestvedamine on vaid juhtide mängumaa – seda oskust vajab igaüks, kes tahab olla tõsiselt võetav partner. Bushe pakub suurepärast nõu igaühele, kes tahab tööl või kodus tõhusamalt suhelda.
