Ujusin lapsepõlve järves mis vahepeal ära kuivanud rohi selle põhjas lõhnas otsekui poleks möödunud sajandit eks olnud sinagi heldinud meenutades kunagist lootevett milles muretult sulpisid pingul nahk maailma ääreks ujusin lapsepõlve luhal varasuvise suurvee ajal rõõmsad kõrred kõditasid jalgu teadsin end olevat esimene alev pidas arvet