See raamatuke on TPI-st ja kõrgkoolielust. Kui valmis käsikirja veel kord üle lugesin, olin natuke hämmingus: millest ja kellest kõik veel oleksin võinud kirjutada... Paratamatult on rohkem juttu neist, kellega igapäevatöös kõige enam kokku puutusin, kellega kohtumised kõige värskemad või kes (mis) tundus insenerikoolis muidu oluline. Seepärast ärgu otsitagu siit sündmuste täpset kroonikat või kõikide tänaste ning eilsete väärt tipikate üleslugemist. Pealegi on igaühel, kes tipikoolis käinud või töötanud, sellest oma ettekujutus, mis ei pruugi kattuda siinkirjutatuga.
Siin on rauakool läbi filoloogipilgu - tulin instituuti algaja ajakirjanikuna pärast TRÜ lõpetamist ja töötasin TPI väikese ajalehe toimetuses üle kümne aasta. Mulle meeldis ja meeldib see maja, tema inimesed. Nõnda olen neist ka kirjutanud.
Hille Karm