Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamatud «Sest ümmargusest maailmast» ja «Laiemasse maailma», mis ilmuvad nüüd esimest korda ühiste kaante vahel. Autor kirjeldab kaasakiskuvalt oma lapsepõlve- ja noorusaega Põhja-Saaremaal, pärastist kujunemist silmapaistvaks teadlaseks ning tegevust Eesti riigi ja rahva hüvanguks, kuni tuli tagasipöörduva Nõukogude okupatsioonivõimu eest kodumaalt põgeneda ja paguluses kohaneda.

Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi Gustav Ränk sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana.
Ränk sai Kuressaare pedagoogilistel kursustel algkooliõpetaja kutse, lõpetas Tallinna kolledži ja seejärel Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna, saades hiljem filosoofiadoktoriks; oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige. Ta töötas mitmes koolis õpetajana ja Eesti Rahva Muuseumis eri ameteis, sh. rahvateaduste osakonna juhataja abina ja muuseumi sekretärina ning 1943-1944 muuseumi direktorina, juhtides Eesti kultuurivara päästmist hävitava sõja jalust. Ränk oli aastail 1938-1944 Tartu ülikooli esimene etnograafiaprofessor. 1944. a. septembris põgenes ta Rootsi. Rootsi riigi stipendiaadina sai ta tööd Stockholmi ülikooli rahvateaduste instituudis ja oli hiljem Stockholmi ülikooli etnoloogiadotsent. Ränk oli ka Rootsis tegutsenud Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud ja juhataja. Tartu ülikool tunnustas tema teeneid 1990. a. audoktoriks valimisega. Gustav Ränk suri 5. aprillil 1998 Stockholmis ja on maetud Karja kalmistule Saaremaal.