Väitekiri «Setu itkukultuur» käsitleb Kagu-Eestis paikneva, õigeusu kiriku juurde kuuluva ja ühte läänemeresoome keelt kõneleva kultuurirühma itke laiemas sotsiaalmajanduslikus kontekstis. Vastust on otsitud järgmistele küsimustele:

• milline on itkude poeetiline struktuur?
• milline on itkude muusikaline struktuur?
• kuidas on poeetiline ja muusikaline struktuur omavahel seotud?
• millised mõttemudelid on aluseks setu itkukultuurile?

Setu itkude liigituses on eristatud matuse- ja mälestuspäevadel esitatud itkud surnule, kosjade ja pulmadega seotud mõrsjaitkud, noormeeste sõjaväkke saatmisel esitatud nekrutiitkud ja mõned traditsioonivälises kontekstis esitatud itkud. Vaatamata itku liigile on neil kõigil sarnande poeetiline ja muusikaline struktuur. Itku meetrika tugineb alati kahele poolvärsile, mille keskele, harvemini ette, on paigutatud pöördumissõna itketava poole.