Solvavalt kõlavad sõnad «siidkäsi», «memmepoeg». Nõnda nimetatakse neid, kes ei taha tööd teha, tahavad elada teiste arvel ainuüksi oma lõbuks ja muutuvad pikapeale logelejateks, muidusööjateks. Miks siis meie maal, kus töö on auasi, kus tööinimest austatakse ja temast lugu peetakse, võib ikkagi kohata siidkäsi? Kes on selles süüdi? Kas vanemad? Kas kool? Kas ühiskondlikud organisatsioonid? Läbi lugenud käesoleva brošüüri, mõtelge selle üle järele, vaielge selle üle ja arutage, kuidas olla abiks noorte kommunismiehitajate põlvkonna kasvatamisel.
