Tagasi vaadates võib öelda, et «Silma ja vaimu» sünnilugu sai alguse aastal 1887, mil Paul Cézanne üüris endale ateljee Le Tholonet' Chateau Noiris, mis jäi tema loomekoduks elu lõpuni. Koht, mille inimene ise endale välja valib, kõneleb temast nii mõndagi. Cézanne'i kunst poleks Le Tholonet' kohal kõrguva Saint Victoire'i mäeta see, mis ta on, ja Maurice Merleau-Ponty filosoofia omakorda poleks Cézanne'i kunstita see, mis ta on. Kujundlikult on Cézanne'i nimetatud Merleau-Ponty vanemaks vennaks, omamoodi teejuhiks Olemise radadel. Seepärast pole üllatav, et filosoof ei pidanud paljuks minna kohale, et vahetult kogeda sedasama maastikku, mis omal ajal lummas maalikunstniku pilku.