Autori kolmas, senisest ulatuslikum luulekogu jätkab talle omast lüürilist-groteskset laadi; selles on noorema põlvkonna väljapääsu otsivat sumbuursust ja tunnetetulva (omaette tsükli moodustavad katkendid poeemist «Põlvkond»), samuti suurlinnapingete kajastusi ja vaikset muret järjest saastuvama - nii füüsilise kui vaimse - maailma pärast.