Aleksander Torjus: «Ühest küljest olid kaks aastat lihtsalt mahavisatud aeg. Teisalt aga oli see tõeline elukool. Niipalju nõmedust ja rumalust ei oleks ma kusagil mujal näinud. Kahe aastaga sain selgeks, et mingit «rahvaste sõprust» ei olnud olemas.»