Sest mina, Sinuhe, olen inimene ja inimesena olen elanud igas inimeses, kes enne mind on elanud, ja inimesena elan igas inimeses, kes pärast mind tuleb. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ta kurbuses ja hirmus ma elan, ta headuses ja kurjuses, ta õigluses ja ülekohtus, ta nõrkuses ja vägevuses. Inimesena saan inimeses elama igavesti ega sellepärast vaja ohvreid oma hauda ja surematust oma nimele. Seda kirjutas Sinuhe, egiptlane, tema, kes elas üksildasena kõik oma elu päevad.