Ma leidsin ta garaažist pühapäeva pärastlõunal… Ta lebas pimeduses teekastide taga, keset tolmu ja rämpsu. Jäi mulje, nagu oleks ta seal olnud igavesti. Ta oli räpane, kahvatu ja kuivetunud ning ma mõtlesin algul, et ta on surnud. Ma poleks saanud rohkem eksida. Varsti ma hakkasin mõistma, et ilmas pole kunagi olnud temaga võrreldavat olendit.