Sääl avar tee on kitsund peeneks lõngaks, kus hooneid kannab koltund murusiil. Siit välja looklev salarada viib soost läbi, üle pehmest sambla-põndast.
End madal küngas nurmeks peab, nõndaks jääb ikka vaeseks kitsas põllu-riib. Poolkaares hõlmab leeteniidu viirg, ja kehva kodu piirab soode rõngas.
See rabasaar on vileks kodukuru, kus sitke visadus ja kehvus koos me väsimatu tegudesse sirgub.
Ei ole tugev see, mis mullast irdub; meid alles vaesus tõusuteele surub, me jõud ja tulevik on võrsund soost.
