Avatud Eesti Fondi toetusel uurisime, millist eeskuju pakuvad Eesti koolides kasutatavad õpikut sirguvatele tüdrukutele ja poistele. Ajalooõpikutes leidsime kuulsate meeste kõrval ka mõne üksiku naise. Meenub A. Osleri väide, et vigane on ajalugu, mis vaikib poolest inimkonnast. Tähelepanu väärib ettepanek käsitleda koolis Sõdade looga samaväärselt Inimese lugu. Ühes kodanikuõpetuse õpikus leidsime väga traditsioonilise rollijaotuse, mis pärineks justkui eelmise sajandi talupoeglikust ürgkultuurist. Ilmselt võivad inimesed ka niimoodi õnnelikud olla, aga kas meie ühiskonnas? Kõige huvitavamaks osutusid lugemikud, kus avastasime, et vildakat eeskuju antakse nii tüdrukutele kui poistele. Naisi oli kujutatud suhteliselt vähestes ametites, poiste seas domineeris tootsilik õpilane, kes ei viitsinud õppida ega hoolinud koolikorrast.
Meie õpikutes esineb tõepoolest sellist informatsiooni, mille üle mõelda ja mida ka muuta. Võidakse öelda, et soorolliuuringud tehakse selleks, et selgitada, kus ja kuidas naisi alatähtsustatakse. Kes otsib, see leiab.
Suurem osa artiklitest on kirjutatud õpikute kvalitatiivse analüüsi põhjal. Nagu ikka kvalitatiivses analüüsis, sõltuvad järeldused ka uurija intuitsioonist ja eruditsioonist. Uurijate seas oli neli naisuuringuist huvitatud magistranti, üks doktorant ja üks doktor.
Usun, et käesoleva uuringu tulemused soodustavad mõttevahetust soorollide progressiivsemaks käsitluseks õppekirjanduses ja ühiskonnas tervikuna.
Jaan Mikk