Oma teoses kujutab itaalia kirjanik orjade ülestõusu Vana-Roomas 70-ndate aastate lõpus e.m.a. Ülestõus sai alguse gladiaatorite mässust, millega liitus hulgaliselt orje ja kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Seekordne ülestõus omandas endistest suurema ulatuse ja muutus ähvardavaks ohuks Roomale, sest et ülestõusnute etteotsa asus julge ja tahtejõuline, suure organiseerimisoskuse ja väejuhiandega gladiaator Spartacus. Tema sangarlusest ja energiast hoolimata polnud tolleaegseis tingimustes veel võimalik vägevat Roomat võita ja saabuski traagiline lõpplahendus. Ent Spartacuse üllas kuju jääb innustajaks paljudele põlvkondadele, läheb vabadusvõitluse sümbolina inimkonna ajalukku.