Stalini surma kohta võib leida kümmekond erinevat hüpoteesi, aga ühes on need kõik sarnased: Stalin ei surnud loomulikku surma. Tšetšeeni ajaloolane ja politoloog Abdurahman Avtorhanov (1908–1997) analüüsib siinses raamatus sündmusi Stalini võimu kujunemise ja kindlustumise ajast kuni tema viimaste eluaastateni. Teosele lisab kaalukust see, et Avtorhanov oli tollaste pöördeliste sündmuste kaasaegne ja tunnistaja, seistes nomenklatuuritöötajana lähedal partei kõrgematele ringkondadele. Ta tundis isiklikult nii paljusid Keskkomitee liikmeid kui ka partei opositsiooniliidreid. «Stalini surma mõistatus» on viieteistkümneaastase uurimistöö tulemus, mida on sama põnev lugeda kui mõnd detektiivromaani.

***

«Nõukogude partokraatia püramiidi tipus ei olnud piisavalt kohta kahele kuritegelikule geeniusele – Stalinile ja Beriale. Ükskord pidi emb-kumb neist loovutama koha rivaalile või ootas neid mõlemaid hukkumine vastastikuses võimuvõitluses. Nii see kui teine juhtusid peaaegu korraga.»
Abdurahman Avtorhanov