1971.a. 14. veebruaril Göttingenis surnud Otto Alexander Webermannist jäi maha peaaegu valmis käsikiri rahvalikust valgustusliikumisest Eestis. Uurimus käsitles Friedrich Wilhelm Willmanni (1746-1819), Johann Martin Hehni (1746-1796) ja Friedrich Gustav Arveliuse (1753-1806) tegevust, kes oma valgustustegevusega olid ka esimesed ilmaliku sisuga eestikeelsete tekstide autorid.
Göttingeni ülikooli soome-ugri õppetooli juhataja professor Schlachter pidas käsikirja kõige lõpetatumaks osaks uurimust Friedrich Gustav Arveliusest ning soovis selle eraldi avaldada. Käsikiri vajas ilmumiseks siiski toimetamist.
Sisu:
- Vorwort
- Einleitung
- Arvelius' Herkunft und Leben
- «Ein schönes Geschichten- und Lehrbuch»
- Das «Not- und Hilfsbuch»
- «Über die Kultur der estnischen Sprache»
- Arvelius und die Aufklärung
- Literaturverzeichnis