Vladimir Megre raamatusarja «Venemaa helisevad seedrid» VI osas «Suguvõsa raamat» saame iseendi kohta taas teada palju olulist, mida oleme argiaskeldustes unustanud. Väike Volodja avab oma isa ja ühtlasi lugeja silmad tõdede ees, mis on kooliõpikutes viltu väänatud. Püüdes kuulata oma lapsi, kelle psüühika on meie omast vähem rikutud, teeme endile tohutu kingituse.

Anastasia tuletab lugejaile meelde, kes on teadjarahvas ja millise informatsioonivälja oleme kaotanud kunstlikku maailma sattununa. Kas leiame püsivust uuesti lugema õppida elavate tähtedega looduse raamatut – Looja mõtteid? Kas suudame nende elavate tähtedega ise kirjutama asuda? Loomulik infoväli tuletab hingele meelde inimese põhiolemust ja kingib kaitset ärevuse eest me ümber. On see segadus reaalsus või uni? Miks on meid meelitatud ostmise ja müümise mängu? Anastasia kutsub kõiki lapsevanemaid kirja panema oma südametarkusi ja hingeunistusi, et edasi anda õiglast kogemust oma lastele ja tulevikus iseendile. Need raamatud takistavad moonutatud ajaloo hävitustööd ja Maa peale ilmub üha rohkem imekauneid aedu – põliskodusid, neid elavate tähtedega kirjutatud raamatuid.