«Suhkruvesi» viib rändama omapärasele mõttemaastikule, kus kuked kiruvad, koerad sülitavad väsinud haugatusi, tädid söövad pekki, leib lõhnab ja rammusaid mäluiiriseid mugides on neelata natuke valus.

«Elu on luule, hoia teda,» ütleb autor ning lisab: " …ja kirjuta, kirjuta kirju! Mõnel pealtnäha argisel real võib kord kellegi jaoks olla kullahind. Poeetiliste mõtiskluste raamat «Suhkruvesi» on minu esivanemate nõiavemp, mis sai raamatuks vanade laulikute vahelt välja pudenenud sedelikeste ning koltunud fotode lõhna ja lumma ajel."