1911. aastal reisis Thomas Mann koos abikaasaga Veneetsiasse, kus Richar Wagner oli kirjutanud oma «Tristani ja Isolde» surmajoovastusest läbi imbunud teise vaatuse, ning August von Platen visandanud oma kuulsat Tristani-värsid. Seal jõudis kirjanikuni teade Gustav Mahleri surmast, kelle eesnime ja välimuse ta andis hiljem oma Veneetsia-novelli kangelasele Gustav von Ascenbachile.
Novellis «Surm Veneetsias» ei polemiseeri Thomas Mann mitte niivõrd estetismi ja dekadentsiga, kuivõrd »ükskõikse» kunstiga, mille esindajad – auväärsed, kõigi poolt lugupeetud kunstnikud, oma ala meistrid – on üksnes kutsutud, mitte sündinud looma.
Tõlkija eessõnast