Doktoritöös on avatud muusikakasvatuse filosoofia üldised lähtekohad, muusika mõiste ja olemus, muusikakasvatuse eesmärgid, vormid ja sisu, muusikakasvatuse kaks mudelit ning õpetaja osa selles. Välja on toodud ka muusikakasvatuse sotsiaalne aspekt ja rahvuslikku identiteeti kujundav roll ühislaulu mõiste kaudu.
Käsitletakse eesti muusikakasvatuse arengut 20. sajandi II poolest kuni 21. sajandi alguseni. Empiirilise uurimuse objektiks on muutused muusikakasvatuses: analüüsitakse uurimistulemusi ning esitatakse eesti muusikakasvatuse võimalik arenguvisioon.