Teose juhatab sisse ülevaade Tiiu Erelti elu- ja töökäigust, seda täiendab bibliograafia, kus on 274 keeleraamatut ja -artiklit ning 51 toimetatud keeleraamatut.

Artiklites on käsitletud üldjoones samu valdkondi, mis on olnud Tiiu Erelti huvisfääris: üldkeele-, oskuskeele- ja nimekorraldus. Välisautorid on maadelt, millega Eesti keelekorraldajail on läbi aastakümnete olnud tihedamad suhted: Soome, Leedu, Venemaa, uuema partnerina Rootsi.