Eesti loomakasvatus vajab eriti selliseid pikaealisi ja valgurikkaid söödakultuure, mis annaksid rohusööta varakevadest hilissügiseni. Mitmeaastastest looduslikest liblikõielistest rohttaimedest on viimasel ajal tähelepanu pälvinud söödagaleega (Galega orientalis Lam.), mille kasvatamisega tehti Eesti NSV-s algust 1972. a. Käesolevas brošüüris käsitletakse seda veel vähe tuntud, kuid perspektiivse saagi ja valgurikka söödakultuuri kasvatamist ja kasutamist Eestis. Esitatav tugineb autori poolt eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis ja vabariigi sovhoosides ning kolhoosides läbiviidud pikaajalistel katsetel. Galeega on parem meetaim kui ristik ja esparsett, samuti suurendab söödagaleega oluliselt lehmade piimaandi. Galeega kasutuskestus sõltuvalt kasvutingimustest on 7-15 a., olles pikem lutsernist, rääkimata ristikust. Kõrge produktiivsus säilib 7 a., hakates seejärel pikkamööda langema.
