Mis pilt avaneb arstile, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Millised on arstide valikud ja mida võiks patsient ise teada.
«Kui saaks ikka doktor Sullingu juurde!»
Selliste õhkamiste läbi jõudis meditsiinidoktori professor Toomas Sullingu nimi selle raamatu keeletoimetajani, kes 1970. aastate lõpus, kui Toomas Sulling juba Tartus suuri tegusid tegi, oli Võrumaa koolilaps.
Toomas Sullingust räägiti siis peaaegu nagu Jaak Joalast. Ühine on neil ka see, et mõlema kuulsus ulatus üle kogu Nõukogude Liidu. Toomas Sulling kirjutas Nõukogude Liidu esimese doktoritöö koronarograafia teemal. Sullingu ülikoolikaaslane ja kolleeg Jaak Maaroos ütleb, et kahtlemata on Toomas Sulling Eesti üks silmapaistvamaid ja tuntumaid arstiteadlasi-kirurge, kes tänu teadusuuringutele ja suurepärastele ravitulemustele on arvukatel rahvusvahelistel foorumitel pälvinud suure tunnustuse ning toonud tähelepanu ja kuulsust kogu Eesti meditsiinile. Toomas Sulling on üks Eesti koronaarkirurgia loojaid, kes poole sajandi jooksul opereeris 4000 haiget, tehes neile šunteerimislõikuse ehk pannes ateroskleroosist kahjustatud arterite asemele uued veresooned. Umbes pooled operatsioonid tegi ta töötaval südamel ja pooled kunstliku vereringega, kui inimese süda pannakse seisma. Kumb meetod on parem ja millal, sellest on raamatus juttu. Samuti sellest, mis pilt arstile avaneb, kui inimene südamehaigusega tema juurde satub. Ja millised valikud arstidel on ning mida võiks teada patsient. Toomas Sulling kirjutab ka sellest, milline oli tema tee arstiteaduskonna kirurgiahuvilisest tudengist Eesti tippkirurgiks ja milliseid kohati anekdootlikke takistusi tuli sel teel ületada.
