Mulle meeldib Jüri Kolk ja pärast selle raamatu lugemist meeldib veel rohkem. Pole midagi rahustavamat, kui saada kinnitust sellele, et oled kõigele vaatamata tavaline inimene! Ka siis, kui eriliselt veab. Või siis, kui veab viltu, kui keegi haarab sinu eest sinu juustutüki, või kui kipud ikka ja jälle tahtma raha, armastust, tööd või tunnustust…

Hea lugeja, tavalisuses pole mitte midagi halba ja igavat, nagu ka selles suurepärases novellikogus, mis kõneleb lugeja sisemiste kõhkluste ja piinlikkustega sõbralikult, kuid ilustamata, läbi naeru, kuid häbistamata. Kolk pühib teie pisarad ja tolmu põlvedelt, kui olete komistanud (sest kes poleks), ja jälgib, et teie klaas ja taldrik pidulauas ikka täis oleksid ka siis, kui pidu ise või päev on nõme. Kui peaksin valima mõne kirjaniku täitma oma viimast soovi, siis peale „Tavalisi" on Kolk minu esimene valik.

Lilli Luuk

Jüri Kolk, va kirjanik, oskab seda asja. Kui teile on hakanud tunduma, et kohe-kohe saate loo tuumale näpu peale, siis järgmisel hetkel – võta näpust! – virutab ta teile niisuguse vaimse maksahaagi, et aju ja vist ka süda veel tükk aega mõnusasti tulitavad. Olge hoiatatud!

Indrek Koff

Kärsitu lugejana on mul raamatuga ainult üks kriteerium – kas see hoiab mind kinni või mitte. See raamat hoiab. Aga miks? Sest ajab nutma ja naerma korraga – ja mõlemat on vahepeal täitsa tore teha.

Brigitta Davidjants

Ühes nurgas: enesehinnangu-, suhte- ja suhtlusängis „tavalised" veidi äpud inimesed. Teises nurgas: kiirelt muutuv, segane maailm. Tulemuseks: ennui, möödarääkimised, tülid. Kuidas Kolgi malbe humoorikas empaatiaga maalitud ülemõtlejad toime tulevad? Lugege ise uuest värskest jutukogust.

Märten Rattasepp