Käesolevas pisikeses väljaandes soovin avaldada mõttekilde ajast 25–30 aastat tagasi. Jutustan enda kogemusi-mälestusi toonastest jõuludest. Tahan viidata sündmustele, mis karastasid meie usku igapäevases elus. Räägin jõuludest, mis olid üldsusele varjatud, kuid usklikele väga olulised sündmused. Jutustan inimeste tolleaegsest igatsustest tõeliste jõulude järele. Igale koosviibijale, ka kõige vanemale, pöörati jumalakojas erilist tähelepanu, soovides et nad leiaksid tõeliselt Jõululapse – Jeesuse – oma südames. Ligimese usklikuks saamise eest palvetati tõsiselt, selle nimel ohverdati unetuid öötunde oma vaikses kambris.
Eevi Ploomipuu