Ajavahemik 1786-1796 on erandlik periood Tallinna ajaloos: Vene keisrinna Katariina II reformid muutsid nendeks kümneks aastaks põhjalikult Tallinna linna valitsemiskorda ja elukorraldust tervikuna. Selle tulemuseks oli linna kodanikkonna kolme- kuni neljakordne kasv ja linna kodanikkonna rahvusliku ja sotsiaalse koosseisu märgatav muutumine ja mitmekesistumine.
Kõigi tollaste kodanike kohta koostati nn perekondade nimistud, milles on kirjas nende ja nende pereliikmete nimed, vanus või sünniaeg ja sünnikoht, elukutse või tegevusala ning kinnisvarad. Nimetatud dokumendid ongi Tallinna Linnaarhiivi väljaande Tallinna kodanikeraamat 1786–1796 põhiallikaks.
Raamatu koostajaks on Ungari päritolu ajaloolane, Saksamaal Marburgis asuva Herderi Instituudi teadur dr. Csaba János Kenéz (algallikad asusid koos muude 1944. aastal Saksa okupatsioonivõimu korraldusel Tallinnast ära viidud arhivaalidega kuni 1990. aasta oktoobrini Saksamaal). Valminud käsikirja viimistlesid ja toimetasid 2005/2006. aastal Tallinna Linnaarhiivis magistrid Kalmer Mäeorg ja Lauri Suurmaa.
Raamat on varustatud põhjaliku eesti- ja saksakeelse sissejuhatusega; andmete leidmise hõlbustamiseks on lisatud kolm registrit: kodanike nimeregister, kutsealade register ja kohanimede register.
Tallinna kodanikeraamat 1786–1796 pakub väärtuslikku materjali Tallinna 18. sajandi lõpu sotsiaal- ja asustusajaloo ning isikuloo uurimiseks.