Tallinna Linnaarhiivis ning ühtlasi kogu Eestis säilinud vanim originaalürik pärineb aastast 1237 ning saab 1937. aastal 700-aastaseks. Reproduktsioon temast on toodud raamatu esilehel. Juubeliüriku kõrgus keskelt mõõdetuna on 7,2, laius 21 cm. Üriku väljastajaks oli endine Modena piiskop, paavsti pönitentsiaar Wilhelm, suurim võimukandja, kes üldse kunagi kogu ajaloo kestel on tegutsenud Eesti pinnal, andes siin oma käske ja jagades põhjapanevaid korraldusi. Olles tol ajal parajasti oma võimu ülimal tipul seisva katoliku kiriku pea, paavsti legaadiks, st. saadikuks ning erilise usalduse osaliseks, haaras ta väga elav ning mitmekülgne tegevus kogu Euroopat.

Wilhelm külastas Eestit oma kahel legatsiooniperioodil, aastail 1225/26 ja kindlasti teadaolevalt ka aastail 1237 ja 1238. Mõlemal korral käis ta ka Tallinnas. 1237. aasta lõpust pärinebki meie ürik. Tänu Läti Henriku kroonikale näeme Wilhelmit oma esimese legatsiooni kestel otsivat otseseid kokkupuuteid ka maa põlisrahvaga – eestlastega –, samuti kuuleme tema korduvaid manitsusi sakslasile, mitte liigselt koormata vastristituid ja neid seega võõrutada uuest usust. Üldse püüdis ta siingi, nagu kõikjal mujal, lepitada ning tasandada valitsevaid vastuolusid.