Teine trükk.

Kui Jevsei Klimov oli nelja-aastane, laskis metsavaht ta isa maha, aga kui ta oli juba seitsmene, suri ema. Ema suri äkitselt, põllul, lõikuse ajal ja see oli nõnda imelik, et Jevsei ei ehmunudki, kui nägi teda surnuna.
Lell Pjotr, sepp, pannes käe poisikese pealaele, ütles:
«Mida hakkame nüüd tegema?»
«Jevsei vaatas kõõrdi nurga poole, kus pingil lamas ema, ja vastas tasa:
«Ma ei tea...»
Sepp pühkis särgivarrukaga näolt higi, vaikis kaua ja tõukas siis tasakesi vennapoja eemale.
«Hakkad nüüd elama minu juures. Panna sind õige kooli või, et sa ei segaks? Ah sind, vanakest...»
Sellest päevast peale hakati poisikest hüüdma Vanameheks.