Aastaraamatu esimeses osas («Lõuna-Eesti maastikud ja keeled») kirjutab Mirjam Potter maastiku visuaalsuse hindamisest Võrumaa näitel, Karl Pajusalu ja Péter Pomozi lõunapoolseima lõunaeesti ja ülemungari keele- ja kultuuripiiridest, Kristiina Tiideberg tsässonatest. Szilard Tothi artikkel lisab täpsustusi eesti kirjakeele viienda perioodi (1857–1905) hääbuva tartukeelse kirjasõna kohta, Kati Allmäe käsitleb «Peko» sõnavara ja ekspletiive ning Sulev Iva võru ja seto kõrihäälikuid h ja q.

Aastaraamatu teine osa on pühendatud Kauksi Ülle luulemaastikele ning sisaldab Heidi Aadma, Tiia Allase ja Aare Pilve artikleid.

Kolmandas osas esitatakse vilju jututarest ja seminaridelt, neile järgneb kroonikaosa.