Toitumine spordis on ilmselt sama vana kui sport ise. Juba antiikajal sõid atleedid lihasjõu tõstmise eesmärgil tiigri liha ja jõid härja verd, kiirust pidi suurendama antiloobi ja hüppevõimet metskitse liha. Vastupidavuse parandamiseks sõid rooma leegionärid süsivesikuterikast teraviljasegu, mida tänapäeval tõenäoliselt müsliks nimetatakse. Iga uus on äraunustatud vana... «Sportlase jaoks ei ole olemas häid ega halbu toite, on hea või halb menüü.»
