Väljaande «Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi» 41. number on pühendatud teadusinnovatsiooni teekonnale praktikasse. Kogumiku esimeses osas keskenduvad Epi Tohvri, Märt Uustalu, Tiiu Oja, Lea Teedema, Erki Tammiksaar ja Hillar Kala Venemaa Läänemere kubermangude vanima teadusorganisatsiooni, 1792. aastal asutatud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevusele ja rollile. Tiit Rosenberg annab ülevaate Baltisaksa põllumeesteseltside võrgustiku kujunemisest 18. saj lõpust kuni 1917. a-ni. Sellest, kuidas uusimaid põllumajandusvõtteid püüti viia talupojani ja millised raskused tekkisid sellega seoses ajalehe Eesti Põllumees väljaandjal J. V. Jannsenil, kõneleb Malle Salupere artikkel.

Kaks artiklit (Ken Kalling, Lea Leppik) on pühendatud Tartu linna veemajandusele 19. saj-l ja 20. saj algul. Ell Vahtramäe vaatleb tehistoitu suhtumise näitel teadusuuenduste kasutusele võtmise teele kerkivaid mentaalseid takistusi.

Muuseumikogudele pühendatud osas on avaldatud teaduslikud kirjeldused muuseumi kahest haruldasest eksponaadist. Emilie Savage-Smith kirjeldab Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi vanimat eset, haruldast Araabia taevagloobust 13.–14. saj-st, Tullio Ilomets legendi kohaselt professor Carl Schmidtile kuulunud kaalu. Sirje Sisask annab ülevaate professor Georg Dragendorffi teadustegevuse materiaalsetest jälgedest Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis, Terje Lõbu muuseumis korraldatud kahest kaasavast näitusest.

Mälestuste rubriigis on esitatud Marika Mikelsaare meenutused sellest, kuidas 1960. aastail haarati TRÜ mikrobioloogid nõukogude kosmoseprogrammi.