Paul Celan (1920-1970) kuulub uuema saksakeelse luule suurimate nimede hulka, piinatud hing, kelle luule otsib «tumeda» ja «hämara» kõne paradokside kaudu uusi väljendusvõimalusi. Ühele tema loomingu raskestimõistetavuse üle kurtnud lugejale on ta öelnud: «Aga te lugege! Muudkui lugege, arusaamine tuleb iseenesest!»

Paul Celan on üks XX sajandi Euroopa luule kirkamaid, mõrkjamaid tunnustähti, kelle loomingusse süüvimine ei lõpe — tema sügaval hõõguvas tühitekstis, tõrvikutipus, ajaaugus avaldub pimeduse peegelkeel.