Vana haigus on kui elukaaslane -- alati juures, rikub närve ega lase elada, aga annab ka tegevust, sest ikka on talle vaja kompressi-määrimist, apteegist rohtu tuua, ja oma tõbe võib ka julgelt taga rääkida, ei ta solvu. Ning lõppude lõpuks on see võimalus arstil käia ja kus sa mujal ikka saad targa inimesega rääkida. Kaks jututeema ju ongi, milles me kõik teadjad oleme -- haigused ja poliitika. Haigus on neist kahest kuidagi sümpaatsem. Tõesti.