Saia saab poest, ajalehte saab putkast ja sõimata saab riigiasutusest. Arstiabi peaks arstilt saama, aga alati pole võimalik, ega tohter pole vanajumal, et kulunud ihuliikme asemele savist ja pühast vaimust uue keevitab. Mis muud kui mure paberile panna ja «Prillitoosile» saata, kui murest sindrist lahti ei saa, ehk leiab teisele kasutust. Näiteks kellel aastatega kõrvakuulmine nõrgaks jäänud, lasku kangemad prillid kirjutada. Et oleksid paksud ja rasked klaasid, siis libisevad prillid ninaotsale, prillisangad tirivad kõrvalestad peast eemale, ja ongi paremini kuulda, mis teised nurgas omaette sosistavad. Nali naljaks, aga kes viitsib lugeda, leiab siit raamatust ikka tõsisemaidki soovitusi. Abiks on lugejale kasulike viidete register, see kehtib kõigi kolme osa kohta ning juhatab õigele leheküljele, kustkaudu tarvilist tarkust otsida.