Statistiline füüsika kujutab enesest eelkõige soojusnähtuste järjekindlat teooriat, kuigi tänapäeval on tema meetodite, eriti kvantstatistika rakendusala tunduvalt avardunud ja ulatub soojusnähtuste valdkonnast kaugele välja (nt aatomi statistiline teooria). Soojusnähtuste tundmaõppimisel on ajalooliselt välja kujunenud kaheetapiline käsitlus: esmalt fenomenoloogiline termodünaamika, seejärel statistiline füüsika.

Trükitehnilistel põhjustel ilmub kursuse teine osa «Statistiline füüsika» kahes vihikus. Paragrahvide numeratsioon on mõlemas ühtne.

III vihikus on paragrahvid 11 - 15.
Paragrahvid 1-10 ilmusid eelmises vihikus „Termodünaamika ja statistiline füüsika“.