Käesolev kogumik püüab täita väikese lünga Eesti lennundus(ajaloo)alases kirjanduses ning anda põgusa ülevaate mootorlennunduse algusaastate «tegijatest» ning nende loomingust. Raamatu esimeseks kangelaseks on küll Otto Lilienthal, kes otseselt mootorlennukeid ei ehitanud, siiski toetub kogu nn.»pioneeriajastu» lennundus suurelt osalt tema töödele. Ehkki esimese eduka mootorlennuki ehitasid ameeriklased, vennad Wrightid, keskendub käesolev raamat enam euroopa lennunduspioneeridele ja nende loomingule.
Algusaegade lennundust iseloomustavaks sõnaks on seiklus. 1912. aastaks oli kogu maailmas leidnud õnnetu lendurisurma 155 meest ja 3 naist. Sellist lõivu pidi maksma inimkond lendamaõppimise eest. Iseloomulikud olid ka ühe kõigi aegade väljapaistvama lennunduspioneeri, Otto Lilienthali surivoodil lausutud sõnad: «Tuleb ohvreid tuua...» Sellegipoolest jätkasid inimesed lennukite ehitamist ning lendamist, millest kolmekümnendateks aastateks, mida on peetud ka lennunduse kuldajastuks, oli Euroopas saanud massiharrastus ning lööklauseks sai «Be up to date and aviate!». Lennuharrastus oli haaranud kõiki alates poesellidest ja koduperenaistest ning lõpetades pankurite ja aadliprouade-preilidega. Selle tegid võimalikuks uued, odavad ja vastupidavad lennukid ja lugematud pärast Ilmasõja lõppu asutatud lennuseltsid ja klubid.
Kõik see käis muidugi ka Eesti kohta, mis tol ajal oli loomulik osa Euroopast. Siingi konstrueeriti ja ehitati lennukeid ning tegeldi lennundusega. Okupatsiooni ajal oli lennundus tugevasti ideologiseeritud ning sinitaevasse pääsesid vaid vähesed väljavalitud.
Loodetavasti aitab käesolev põgus lühiekskursioon mootorlennunduse juurte juurde paljudes noortes lennunduse vastu huvi äratada ning taastada Eesti lennundustraditsioone sellistena, nagu need olid kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel.