Lukianos (u. 120-180) 0n viimaseid suuri kreeka kirjanikke, keda tänapäevale lähendab ta ratsionalistlik maailmavaade.
Kirjaniku sünnikohaks oli Põhja-Süüria maakonna keskus Samosata Eufrati ääres.
Lukianose satiiride teravik on suunatud peamiselt silmakirjalikkuse, ahnuse, upsakuse ja piiratuse vastu. Eriti naeruvääristas ta müstikat ja ebausku. Ei ta säästnud ei vanu religioone ega tollal alles juuriajavat ristiusku. Friedrich Engels on teda iseloomustanud kui «antiikaja Voltaire'i». Sai ta ju oma vaheduse ja vaimukusega kuulsaks juba oma eluajal. Pilaja ateistina aga äratas ta pigem hukkamõistu kui imetlust. Seetõttu asus ta vanuigi Egiptusesse, kus tagasitõmbunult töötas Rooma asehalduri abina. Fanaatik Suidase andmetel (ca 1000 m.a.j.) on ta vägivaldset surma surnud.