Relvoonia tänavail pöördusid inimesed tema hääle peale ümber ja Tistou'l oli piinlik.
«Tistou, ärge vahtige ringi. Mis on kord?» küsis härra Käretoru rangelt.
«Kord? Kord on see, kui kõik on rahul,» vastas Tistou.
Härra Käretoru tegi «hm!» ja tema kõrvad tõmbusid tavalisest veelgi punasemaks.
«Olen märganud,» jätkas Tistou pealekippuva argusega võideldes, «et näiteks minu poni Gümnastika, kui ta on hästi puhastatud ja harjatud ning kui ta lakk on hõbepaberitega palmitsetud, on hoopis rohkem rahul kui siis, kui ta on sõnnikuga koos. Ja ma tean ka, et aednik Valgevunts naeratab samuti puudele, kui nad on ilusasti pöetud. Kas see siis ei olegi kord, ah?»
Härra Käretoru, kelle kõrvad veelgi punasemaks läksid, ei paistnud see vastus sugugi rahuldavat.
«Ja mida tehakse inimestega, kes külvavad korralagedust?» küsis ta.

Maurice Druon, sündinud 1918. a. Pariisis, on laialt tuntud prantsuse kirjanik. Ta oli Prantsuse Akadeemia liige ning on olnud kultuuriminister. Tema mitmepalgelises loomingus on esikohal romaanid. Temalt on ilmunud ka veel näidendeid ja lastejutte. Küsimusele, kellele te kirjutate, vastas kirjanik: «Ma kirjutan kõigile.» Ja nii valmis temal ka täiskasvanutele muinasjutt lastest ja lastele muinasjutt täiskasvanutest, mis sai pealkirjaks «Tistou, roheliste sõrmedega poiss». Seega võivad käesolevat raamatukest lugeda kõik ja küllap nii suured kui ka väikesed leiavad sellest mõndagi, mille üle järele mõtelda.