Tahaksin siin tagantjärele koguda oma mälestisi ühest ajakatkest. Need piirduvad ainult paari kuuga 1905. ja 1906. a. talvel. Hoolimata oma lühidusest oli see ajajärk ometi pöördelise tähtsusega. Tema eneseavaldised olid äärmuslikud, ta meeleolude murrangud järsud. Ta tormihoog oli vahel nii võimas, et pühkis enese tagant kõik jäljed ja jättis mõneski suhtes ainult ebamäärased kujutlused. Leian, et siin väiksemadki lisaandmed pole ülearused.
Olin ainult üks lugematuist, keda kõnesoleva ajajärgu suur palang oli sütitanud. Oma nooruse kogemustepuuduse tõttu ei suutnud ma midagi nimetamisväärset korda saata. Nii ei või siin olla kõnetki sellest, mis ma revolutsioonile annud, vaid ainult sellest, mis ta mulle andis.
Friedebert Tuglas