O. Lutsu kogutud teoste käesoleva ande moodustavad jutustused «Tootsi pulm» ja «Argipäev». Mõlemad kuuluvad Kentuki Lõvi seeriasse, kusjuures «Tootsi pulma» sündmustik on otseseks järjeks «Suvi» II-le ja «Argipäeva» sündmustik omakorda «Tootsi pulmale».
Kummagi teose tegevuskohaks on peamiselt Paunvere. Tegevusajaks «Tootsi pulmas» on 1912. a. jõuluaeg, «Argipäevas» 1913. a. kevadtalv.

«Tootsi pulmale» osaks saanud arvustus oli karm. Arvustajad toonitavad, et kõigist voorusist hoolimata, nagu põnevad episoodid, elav ja ladus jutustamisviis, kohati usutav psühholoogia ja tabatud tüübid – tähistab «Tootsi pulm» teatavat tagasiminekut võrreldes «Kevadete» ja «Suvedega». See tagasiminek esineb nii teose sisulises kui kujundilises koostises, kus ilukirjanduslik element üha rohkem ja rohkem asendub vestelisega ja kus esile tungivad ühelt poolt jutustuse memuaariline ja teiselt poolt följetonistlik algupära. Nii peab lugema «Tootsi pulma» ja ka «Argipäeva» kuuluvaiks memuaarilise sisulaadiga ja följetonistliku põhimeeleoluga jutustuste hulka.

«Tootsi pulmas» kujutatakse Joosep Tootsi ja Raja Teele abiellumist ja pulmi. «Argipäev» kujutab noorpaari elu argipäeva pärast pulmi.