Romaan kujutab kahe maailmasõja vahelist elu Ungari piiri äärses Austria mõisas, kus saadavad oma päevi «triivimisi» õhtusse ajale jalgu jäänud vürstid ja krahvinnad ning nende värvikas teenijaskond. Vürst Alexander Fenckhil on kutsar Joschko, hiiglasejõuga mehemürakas, kellega vürst naib mustlanna Marischka, olles enne kasutanud oma «esimese öö õigust». Solvumisest ja oma armukese, vürsti autojuhi Imre säilitamiseks mürgitab mustlanna aeglaselt oma mehe. Vürst otsustab lisada Joschko oma loomatopiste kollektsiooni ning lasta ta pärast surma täis toppida. Sellega on vürstisse kiindunud Joschko ka uhkelt päri. Vürsti piiskopist vend püüab seda kõigiti takistada, kuid lahenduse toob Marischka, kes hingevaakuva Joschko lämmatab ja Imre abiga lossitiiki heidab. Seejärel roojane paar põgeneb ja ühineb mustlastega, kuid mustlased tajuvad Imre destruktiivsuses ohtu ja uputavad ta sohu. Romaanis vaheldub lihtrahva elu ning kõrgklassi sihitu vegeteerimise kirjeldamine. Vürstil on Pariisist külas vene emigrant Jevgeni, kelle mälestused viivad tegevuse revolutsiooniaja Venemaale ja sealsete õudusteni. Tegevusliine on veel küllaga, kuid kõik nad on üksnes ettekääne sellele, mis autorit tegelikult huvitab – näidata inimese siseilma kogu selle mitmemõttelisuses ning sõltuvuses kunagistest traumadest ja eel– ning alateadlikest tungidest. Sisemine ja väline on peaaegu võrdsustatud ning see teeb romaanist väga eriskummalise lugemisvara.

Austria kirjaniku George Saiko (1892–1962) romaan ilmus 1948. a. Austria kirjanduses on Saiko lisaks Brochile, Musilile, Canettile, Dodererile üks 20. sajandi suurnimesid, kes kujundi varal tõi kirjandusse psühhoanalüüsi avastused.