Sergei Dovlatovi «Tsoon» põhineb tema isiklikel kogemustel vanglast, kus ta valvurina aega teenis. See on pilt jõhkrast, vägivaldsest ja absurdsest maailmast okastraataia taga, kus inimelu ei maksa midagi, kus võidakse kakelda surmani teepaki pärast või süüa koeri. Maailmast, kuhu tavainimene loodab mitte sattuda, tundmatagi täielikult selle jubedust.
Ometi ei kirjuta Dovlatov tsoonist ja vangidest, vaid elust ja inimestest, heast ja halvast, rõõmust ja murest, mõõdab inimest kui liiki olelusvõitluse teravaimal rindejoonel.