Inglise ulmeklassiku ja ühiskondliku mõtleja ning visionääri Herbert George Wellsi (1866–1946) nimi ei vaja tutvustamist, eesti keeles on ilmunud tema olulisemad ulmeraamatud nagu «Ajamasin», «Maailmade sõda», «Nähtamatu» ja «Doktor Moreau' saar» ning mitmeid ajaloo- ja poliitikaalaseid ülevaateid ja esseekogumikke, viimati Loomingu Raamatukogus 2017. aastal noore Nõukogude Venemaa olusid analüüsiv «Venemaa pimeduses».

H. G. Wellsi mahukas teos «Tulevase maailma pale» (1933) on kummaline raamat, mitte niivõrd ilukirjanduslik ulmeromaan, kuivõrd dokumentalistlik tulevikuajalugu, mis kirjeldab maailmas aset leidvaid poliitilisi, sotsiaalseid ja teaduslik-tehnilisi arenguid perioodil 1933–2106. Raamat kirjeldab sügavasse majanduskriisi langenud maailma, mida 20. sajandil räsivad laastavad sõjad, pandeemiad ja diktatuurirežiimid, kuid mis 21. sajandil kujuneb siiski rahumeelseks, rahvustevahelisi konflikte vältivaks ja teaduslikku ilmavaadet hindavaks tsivilisatsiooniks.

Wells ennustab ette Teise maailmasõja puhkemist Saksamaa ja Poola vahel piiritüli tõttu, paigutades selle 1940. aasta jaanuari, kirjeldab Austria Anschlussi, näeb ette linnade lauspommitamist, allveelaevadelt väljatulistatavate rakettide kasutuselevõttu, mis kannavad massihävitusrelvi, aga ka laastavaid ülemaailmseid epideemiaid, totalitaarseid diktatuurirežiime, inglise keele võidukäiku ülemaailmse ühiskeelena jmt. Wellsi teos inspireeris omakorda Isaac Asimovi ja Robert A. Heinleini sotsioloogilise kallakuga tulevikuajalugusid.