Soome Sõjainvaliidide Veljesliit asutati pärast Talvesõja lõppu 18. augustil 1940. Sellest asutamiskoosolekust võttis osa ka Soome sõjamarssal G. Mannerheim, kes sai ühtlasi ka uue organisatsiooni esimeseks auesimeheks. Soome Sõjainvaliidide Veljesliidu ülesandeks oli kanda hoolt ning kaitsta nende huve, kes olid käinud Talvesõjas, saanud seal haavata ning invaliidistunud. Nende invaliidide hulka kuulusid hiljem ka kõik need, kes osalesid Jätkusõjas 1941-1944 ja Lapi sõjas ning invaliidistusid nendes sõdades.
Jätkusõja ajal 1941. a. detsembris moodustati Sõjainvaliidide Veljesliidu juurde eraldi vaimuliku ja vaimse hoolekandetöö toimkond. Koos sõjainvaliidi vananemisega võib süveneda ta invaliidsus, teda võib tabada abikaasa kaotamine, üksindus või mõni raske haigus ja seepärast vajab ta ka vaimset ning usulist tuge talumaks kõiki eluraskusi. Paljudele annab just kristlik usk Jumalasse seesmist jõudu ning soovitud õnnistust nende eluõhtuga kaasnevais katsumustes.

Sõjainvaliidide Veljesliidu 1990-ndal aastal olnud 50. juubeli eel kerkis esile mõte anda selleks tähtpäevaks välja raamat, kus sõja läbiteinud invaliidid ja veteranid ise jutustaksid oma mälestusi ning läbielamisi Jumala imelistest teedest ning abist, Ta juhtimisest ja palvetekuulmisest sõjaolukordades ning rindeloleku päevil.