«Mida suurem on konarus teokarbis,
seda suurem ja väärtuslikum on pärl.
Mida suurem on valu inimsüdames,
seda võimelisem on ta looma.
Rõõmust ei sünni midagi püsivat.
Selleks, et luua, peab kannatama.»

Aino Kabe elab Santa Monicas, Californias, kus ta viljeleb kunsti oma ateljees: skulptuuri, õlimaali, nahkehistööd ja keraamikat. Käesolevas luulevalimikus annab autor edasi oma muljeid ja tähelepanekuid pärast kodumaalt põgenemist 1944. a. Tema luulele on mõju avaldanud reisid erinevatesse maadesse nagu Saksamaa, Rootsi, Venezuela, Itaalia, Hispaania jpt. Eesti ajalehtedes on Aino Kabe sulest ilmunud mitmeid reisikirju jm artikleid, kaks lühijuttu ning üksikuid luuletusi.

Käesolevasse kogumikku, mis ilmus 1987. a Stockholmis, on koondatud Aino Kabe luuleloomingu paremik.