Kirjanik ja teatrimees Mati Unt (1944-2005) oli iseäranis «kunstiline loom» – looja, kes elas rohkem oma loomingus kui igapäevases maailmas. Tema elu oli tema kunstile materjaliks ja raamiks ning kulus loomispinges kiiresti.
«Undi-juttudes» kirjeldavad Undi lähedased ja kaasteelised tema elu ja loomingut nagu nad seda nägid ning kuidas nad selles osalesid. Lugejale avaneb pilt, kuidas noorest naiivsest Undist – «naiivse» romaani «Hüvasti, kollane kass» autorist – sai keskealine küüniline Unt. Pilt noormehest, kes loomuliku intuitsiooniga tajus parajasti õhus olevat ja oskas seda aistitavalt kirjeldada. Pilt ennast ja teisi klassikuid ümberloovast vanast kavalast eneseiroonilisest teatrihundist. Kirjanikust, kelle lavalauad neelasid, lavastajast, kes põles rambivalguses.

Lupus in fabula!