Jutustuse peategelane on vaesest taluhurtsikust pärit Leena, kelle elukäik on üsna keeruline. Kodust varakult teiste juurde teenijaks läinud, on ta vanematest võõrdunud. Ainuke helgem aeg tema elus oli abielu endast 20 aastat vanema metsavahiga. Kahjuks sureb mees pärast laukasse kukkumist kopsupõletikku ning Leena peab väikese tütrega lahkuma metsavahikohalt. Talle halastab tütre ristinud õigeusu papp, kes võtab Leena enda juurde teenijaks. Kui papi närviline proua linna tervist parandama saadetakse, juhtub paratamatu - kahe nooremapoolse inimese kiindumus lõpeb sellega, et Leena jääb lapseootele ja peab kiriklast lahkuma. Ainuke koht, kuhu õnnetul naisel minna, on vanematekodu. Seal ootavad teda vaesus ja vanaks jäänud vanemad, meeleheide ning külarahva keelepeks. Ainuke väljapääs olukorrast on uuesti linna teenijaks minna ning poeg vanemate kasvatada jätta.