Dokumentide kogumik käsitleb kolme 19. sajandi suuremat näljahäda Eestialal: 1807–1808, 1840–1847 ja 1867–1869. Tegemist on esimese 19. sajandi näljahädasid kompleksselt ja ülevaatlikult tutvustava teosega Eestis. Selle peateema on näljaabi ehk see, kuidas ühiskond reageeris looduse esitatud väljakutsele.

59 teksti- ja 28 illustratiivset dokumenti koondava kogumiku eesmärk on anda võimalikult laiale ajaloohuviliste ringile aimu peatoiduse probleemist, millel oli meie esivanemate elus keskne tähtsus, kuid mis praegusaja Eesti lugejaskonna jaoks on väga vähe tuntud teema.

Nii traagilised ja raskete demograafiliste tagajärgedega sündmused ei tohiks vajuda unustusehõlma. Samuti annavad näljakriisid väga hea võimaluse tungida mineviku ühiskonda, saamaks ettekujutust tollastest sotsiaalsetest vahekordadest, ühiskonna lõimitusest ja mobiliseerumisvõimest, kommunikatsiooni toimimisest, majanduslikust võimekusest ja ühiskondlik-moraalsetest hoiakutest.